Liigu sisu juurde

See otsus ei muuda Kontserni strateegilisi eesmärke seoses osalemisega naaberriikide ehitusturul tulevikus läbi kohalikul turul tegutsevate tütarettevõtete. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Loa andmisest võib keelduda, kui kapteni või teda asendava isiku arvates on laevapere liikme laevale jäämine vajalik laeva, laeval oleva isiku või lasti ohutuse tagamiseks või laeva eelseisva väljumisega seotud töökohustuste täitmiseks. Näiteks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlusel peab juhtkond võtma arvesse eelmiste perioodide kogemust laekumata jäävate nõuete osas ning mitte lähtuma põhjendamatult optimistlikust eeldusest, et olukord on loodetavasti paranenud ning seekord allahindluseks vajadus puudub.

Vähendamaks nimetatud riske näeb Kontsern peamise reaalse ja toimiva lahendusena jätkuvalt tõhusat tööd kulude kontrollil ja kokkuhoiul.

Samuti täpset tööd ja analüüsi uutel hangetel osalemisel. Äritegevuse sesoonsusest peamiselt ilmastikutingimused talvekuudel tulenevate riskide maandamiseks on Kontsern muuhulgas sõlminud teehoolduslepinguid, kus on aastaringne hooldamiskohustus.

Samuti otsivad Kontserni ettevõtted jätkuvalt uusi tehnilisi lahendeid, mis lubaksid senisest tõhusamalt töötada muutuvates ilmastikutingimustes. Igapäevaste ehitustegevuse riskide haldamiseks on kontserniettevõtted sõlminud ehituse koguriskikindlustuse lepingud. Sõltuvalt konkreetse projekti iseloomust kasutatakse nii üldiseid raamlepinguid kui ka konkreetse projekti eripära ning tellija soove arvestavaid projektipõhiseid kindlustusi.

Alltöövõtjatega sõlmitud töövõtulepingutest tulenevate alltöövõtjate kohustuste täitmise tagamiseks esitatakse Kontserni ettevõtte kasuks reeglina pangagarantii. Garantiiperioodil ilmneda võivate ehitajast tingitud puuduste kõrvaldamiseks on kõigis kontserniettevõtetes loodud garantiikulude eraldis.

Võrreldava perioodi vastav näitaja oli 1 tuhat eurot. Kriminaalasja algatamine Nordecon AS ja tema juhatuse liikme vastu Kõnealuses riigihankes oli mitmeid vaidlusi. Maanteeamet üritas riigihanget vaidluste tõttu ka kehtetuks tunnistada, kuid riigihangete vaidlustuskomisjoni VAKO tunnistas Maanteeameti vastava otsuse kehtetuks.

Nordecon avalikustas 2011. aasta IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata vahearuande

Nordecon AS ja Ramboll Eesti AS vaidlustasid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna otsuse halduskohtus ja taotlesid esialgse õiguskaitse kohaldamist, mis võimaldaks hankemenetlusega jätkata. Kohtud ei kohaldanud esialgset õiguskaitset, ehkki leidsid, et vaidlustusel on perspektiivi. Kaitsepolitseiamet alustas kriminaalasja Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimis- ja ehitushankega seotud asjaolude uurimiseks. Samuti esitati kahtlustus Maanteeameti peadirektorile ja Majandusministeeriumi kantslerile.

Nordecon AS ja Erkki Suurorg andsid Kaitsepolitseiametis oma ütlused ning kinnitasid, et neile esitatud süüdistused on alusetud. Käesoleva aruande koostamise hetkel ei ole ülalmainitud kriminaalasjas süüdistusi esitatud ühelegi kahtlustatavale. Krediidiriskid Krediidiriski haldamisel analüüsitakse juba pakkumistegevuse etapis tulevase võimaliku lepingupartneri senist maksekäitumist ja -võimet. Lepingu sõlmimise järgselt toimub kliendi maksekäitumise pidev monitooring, alates ettemaksu lepingukohasest tasumisest kuni edaspidise lepingujärgsest maksegraafikust kinnipidamiseni, mis omakorda on reeglina sõltuvuses valminud ehitustööde akteerimisest.

Kirjeldatud viisil toimimine võimaldab maksehäirete ilmnemisele piisava kiirusega reageerida. Aruandeperioodi lõpu seisuga hinnates on klientide maksekäitumine valitsevas majandusolukorras suhteliselt hea, kuigi esineb ka üksikuid probleemseid kliente. Tähtaja ületanud nõuete osakaal on stabiilne ning hõlmab peamiselt lühiajalisi viivitusi, mis on tekkinud avaliku sektori ettevõtete ja projekte finantseerivate üksuste omavahelisest asjaajamisest.

Kontserni arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse kuludes kõik nõuded, mis on ületanud maksetähtaja rohkem kui päeva või mille osas puuduvad täiendavad kokkulepped klientidega võlgnevuste tasumiseks.

Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul Suurte liikmete suurused ja fotod

Võrreldaval perioodil moodustasid nõuete ja antud laenude allahindluskulud kokku 6 tuhat eurot. Likviidsusriskid Vabu rahalisi vahendeid hoiab ettevõte tegutsemisturgude suurimates pankades üleöö- või fikseeritud intressiga tähtajalistel hoiustel. Kohustuste tähtaegse täitmise tagamiseks hoitakse arveldus- või üleöödeposiidi kontodel ligikaudu kahe nädala käiberaha ning vajadusel kasutatakse arvelduskrediiti.

Kontserni käibevara ületab lühiajalisi kohustusi 1,18 kordselt Bilansipäeva seisuga oli Kontsernil vabu rahalisi vahendeid 9 tuhat eurot Kontserni tegutseb jätkuvalt tavapärasest kõrgema likviidsusriski tasemel. Selle tingivad pikad maksetähtajad valdavalt päeva tellijatelt ning alltöövõtjate turul valitsev suundumus maksetähtaegade lühenemisele valdavalt päeva.

Aruandeperioodil avaldas likviidsuspositsioonile negatiivset mõju ka kahjumlike projektide lõpetamine. Ehitusmahtude kasv tähendab samas ka suurenevat vajadust käibekapitali järele, mille mõjud hakkavad ilmnema järgmistes kvartalites. Maksetähtaegade erinevuse tasakaalustamiseks kasutab Kontsern võimaluste piires faktooringteenust. Täiendava käibekapitali kaasamiseks pidas Kontsern läbirääkimisi pankadega, mille aluseks oli Nordecon AS poolt tellitud maailma ühe juhtiva konsultatsioonifirma Roland Berger Strategy Consultants GmbH poolt koostatud Nordeconi kontserni aastate äriplaan ja finantseerimiskava.

Käesoleva aruande avalikustamise seisuga on kokkulepete kohaselt osaliselt peatatud Nordeconi kontserni pikaajaliste laenude tagasimaksed aastal võimalusega pikendada ka aastaks Lisaks on eraldatud Nordeconi kontsernile lühiajalisi arvelduskrediidi limiite summas kuni 5 tuhat eurot, millest Kontsern on bilansipäeva seisuga kasutanud 1 tuhat eurot. Laevapere liikme kohustused 1 Laevapere liige on kohustatud: 1 tegema meretöölepingus ja ametijuhendis ettenähtud tööd; 2 osalema pääste- ja tuletõrjeharjutustes; 3 täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust; 4 hoidma laeva ja sellel olevat vara; Perekonnad suurendavad liikme kandma tööajal reederi määratud töö- ja eririietust.

Laeva ohutusega seotud korralduste täitmine 1 Lisaks käesoleva seaduse §-s 12 nimetatule on laevapere liige kohustatud järgima kapteni või muu pädeva isiku korraldusi, mis on vajalikud: 1 laeval olevaid või teisi isikuid ähvardava ohu vältimiseks; 2 laeva ohutuse tagamiseks; 3 lasti riknemise või hävimise vältimiseks; 4 teisi laevu ähvardava ohu vältimiseks. Käitumine laeval Laevapere liikmed käituvad üksteise suhtes usalduslikult ja vajaliku viisakusega, edendavad koostööd ning tagavad laeval korra ja ohutuse.

Töö tegemise koht 1 Kui meretöölepingus ei ole kokku lepitud teisiti, on laevapere liige kohustatud töötama üksnes lepingus märgitud laeval.

Laevaloleku kohustus laeva ähvardava ohu korral Ähvardava laevahuku või muu laeval olevaid isikuid ähvardava otsese ohu korral ei lahku laevapere liige laevalt ilma kapteni või teda asendava isiku loata. Maaleminekuõigus 1 Laevapere liikmel on laeva sadamas või Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul seismise ajal õigus väljaspool oma tööaega kapteni või teda asendava isiku loal maale minna.

Loa andmisest võib keelduda, kui kapteni või teda asendava isiku arvates on laevapere liikme laevale jäämine vajalik laeva, laeval oleva isiku või lasti ohutuse tagamiseks või laeva eelseisva väljumisega seotud töökohustuste täitmiseks.

Kui laevapere liige asub tööle muul laeval, hüvitab reeder laevapere liikmele laeva vahetamisega seotud kulud. Laevapere liikme vastutus reederile tekitatud kahju eest 1 Laevapere liige vastutab meretöölepingu rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud kahju eest.

Kui kahju tekkimises on süüdi nii reeder kui ka laevapere liige, vastutavad nad proportsionaalselt oma süü astmele. Reederi kohustused Reeder on kohustatud: 1 tagama kaptenile vajalike vahendite olemasolu seadusega ettenähtud kohustuste täitmiseks;[Punkti 2 sõnastus kuni Töötasu arvestamise kohustuse tekkimise aeg 1 Töötasu arvestamise kohustus tekib alates laevapere liikme tööle asumise päevast. Töötasu maksmise aja ja viisiga seonduvad erisused 1 Töötasu makstakse laevapere liikmele iga kuu lõpus, kui töötasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega või muud tähtpäeva või kui muu tähtpäev ei ole määratud seaduse, meretöö- või kollektiivlepinguga.

Töötasu maksmist sularahas võib laevapere liige nõuda üksnes laeva sadamas või reidil seismise ajal. Teadetetahvel laeva töökorraldusega 1 Teadetetahvel laeva töökorraldusega paigutatakse kergesti ligipääsetavasse kohta ja sellel peab olema: 1 iga teenistuskoha kohta vähemalt töötamise ajakava merel ja sadamas; 2 maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg vastavalt seadusele, muule õigusaktile või kollektiivlepingule; 3 meretöölepingu vorm; 4 koopiad töö- ja puhkeaega reguleerivatest seadustest, muudest õigusaktidest ning vastavad kollektiivlepingud.

Teadetetahvel koostatakse standardformaadis. Laevapere liikme töö- ja eririietus Reeder tagab oma kulul laevapere liikmele töö tegemiseks vajaliku töö- ja eririietuse ning kaitsevahendid.

Ametiriietus 1 Laeva juhtkonna liikmel on töökohustuste täitmise ajal kohustus kanda ametiriietust. Toitlustamine 1 Kapten korraldab reederi kulul laevaperele toidu varumise ja laevapere liikme korrapärase toitlustamise laeval.

Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise korra laeval kehtestab sotsiaalminister. Nimetatud juhul hüvitatakse laevapere liikmele saamata jäänud toit reederi ja laevapere liikme vahel kokkulepitud viisil.

Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul Suurenemine meessoost liige

Kapten korraldab erandlike asjaolude tõttu tekkinud toidu- või joogiveevarude ebapiisavuse korral laevapere toidu- ja joogiveevarude üle arvestuse pidamist logiraamatus. Majutus 1 Laevapere liikmel on laevaloleku ajal õigus nõuetele vastavale majutusele.

Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele kehtestab sotsiaalminister. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded 1 Laevapere liikmele tagatakse meditsiiniabi andmine laeval. Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja Eestis registreeritud laeval nõutava meditsiinivarustuse nimekirja kehtestab sotsiaalminister.

Tervishoiuasutuse raadiokonsultatsioonikeskuse asutab sotsiaalminister. Kapten korraldab laevapere liikme töötervishoiu- ja tööohutusalast juhendamist laeval.

Laevapere liikme tervisekontrolli ja laeval meditsiiniabi andmise nõuded 1 Laevapere liikmele tagatakse meditsiiniabi andmine laeval. Raadiokonsultatsiooni teenuse osutamise korraldamiseks sõlmib sotsiaalminister halduslepingu tervishoiuteenuse osutajaga, arvestades halduskoostöö seaduse ja riigihangete seaduse nõudeid.

Viide Fp49 tähendab viidet rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite raampõhimõtete «Framework fot the Preparation and Presentation of Financial Statements» paragrahvile Kõigi RT juhendite korrektne rakendamine aruannete koostamisel tagab üldjuhul õige ja õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Äärmiselt erandlikel juhtudel, kui raamatupidamiskohustuslase juhtkonna veendumuse kohaselt ei võimalda teatud RT juhendi sätete täitmine kajastada õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust või rahavoogusid, koostab juhtkond aruanded lähtudes õige ja õiglase kajastamise nõudest ning selgitab RT juhendi sätete mittejärgimise põhjuseid aruande lisades IAS 1p13— Raamatupidamise aruannetes kajastatavad varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja kasum peavad vastama raamatupidamise seaduse paragrahvis 3 defineeritud mõistetele.

Käesoleva juhendi paragrahvides 10—30 selgitatakse nimetatud põhiliste mõistete sisu, lähtudes rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite raampõhimõtetest «Framework for the Preparation and Presentation of Financial Statements».

Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss asi või õigusa mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; b mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel ; c mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav Fp49, Fp53—59, Fp Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi.

Varaobjektiks võib olla näiteks ettevõtte poolt omatav või muul viisil kontrollitav materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte. Varaobjektide kajastamisel bilansis tuleb lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. Kuigi üldjuhul sisuline kontroll varaobjektide üle ühtib nende juriidilise kuuluvusega, ei pruugi see alati nii olla. Näiteks kapitalirendilepingute Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul võib vara juriidiliselt kuuluda rendileandjale, kuid kuna suurema osa vara kasulikust elueast on see rentniku valduses, kajastatakse seda rentniku bilansis.

Sisulise kontrolli määramisel on olulise tähtsusega asjaolu, kellele langeb valdav osa varaobjektiga seotud majanduslikust kasust ja kes kannab valdava osa varaobjektiga seotud riskidest.

Võime tekitada majanduslikku kasu tähendab võimet suurendada raha ja raha ekvivalentide juurdevoolu ettevõttesse või vähendada raha ja raha ekvivalentide äravoolu ettevõttest. Varaobjekti kajastatakse raamatupidamiskohustuslase bilansis ainult juhul, kui on tõenäoline, et see osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul muude neile seatud eesmärkide täitmisel.

Juhul kui teatud objekt võib osaleda majandusliku kasu tekitamisel või muude eesmärkide täitmisel, kuid selleks puudub piisav kindlus, kajastatakse seda bilansiväliselt kui potentsiaalset vara.

  • Raamatupidamise Toimkonna juhendite RTJ ja RTJ kinnitamine – Riigi Teataja
  • Kuidas suurendada Dick Video Manual
  • See on sarnane suurusjärk eelmise majandusaasta võrreldava perioodiga kui tööjõukulud kokku moodustasid 14 tuhat eurot.

Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, a mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; b millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist; c mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav Fp49, Fp60—64, Fp Kohustust kajastatakse bilansis juhul, kui sellest tulenevalt on ettevõte sunnitud tegutsema viisil, mis nõuab eeldatavasti tulevikus potentsiaalset majanduslikku kasu tekitavatest ressurssidest loobumist.

Kohustuse rahuldamiseks võib ettevõte olla sunnitud näiteks tasuma raha või raha ekvivalente, osutama teatud teenust või loobuma teatud varaobjektist. Enamik kohustusi tulenevad juriidilistest kokkulepetest nn juriidilised kohustused.

Teatud juhtudel võivad kohustused tuleneda ka ettevõtte eeldatavast äripraktikast ja soovist säilitada oma klientidega, töötajatega, võlausaldajatega ja teiste äripartneritega häid ärisuhteid nn tegevusest tingitud kohustused.

Näiteks juhul, kui ettevõtte äripraktika on vahetada teatud perioodi jooksul tasuta välja kõik defektiga tooted, kajastab ettevõte sellisest äripraktikast tulenevat kohustust oma bilansis, sõltumata sellest, kas tal lasub selliseks käitumiseks juriidiline kohustus või mitte. Omakapital netovara on raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe bilansipäeva seisuga Fp49, Fp65— Omakapital kajastab bilansipäeva seisuga ettevõtte omanikele kuuluva netovara hulka.

Omakapitali arvutamine sõltub ettevõtte varade ja kohustuste mõõtmisel rakendatavatest arvestuspõhimõtetest, millest osa põhinevad õiglasel väärtusel, osa soetusmaksumusel või muudel meetoditel. Samuti ei kajasta omakapital ettevõtte siseselt loodud firmaväärtust.

Mereteenistuse seadus (lühend - MTS)

Seetõttu ei võrdu ettevõtte bilansijärgne omakapital üldjuhul ettevõtte turuväärtusega. Ülevaade raamatupidamiskohustuslase varadest, kohustustest ja omakapitalist aruandekuupäeva seisuga antakse raamatupidamiskohustuslase bilansis.

Tulud on aruandeperioodi sissetulekud majandusliku kasu suurenemisedmillega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali Fp70,Fp74—77, Fp92— Kulud on aruandeperioodi väljaminekud majandusliku kasu vähenemisedmillega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist Fp70, Fp78—80, Fp94— Tulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad suurendavad ettevõtte netovara, ilma, et ettevõtte omanikud oleksid teinud täiendavaid sissemakseid.

Kulude põhiliseks tunnuseks on asjaolu, et nad vähendavad ettevõtte netovara, ilma, et ettevõtte omanikele oleks teostatud ettevõttest väljamakseid.

Nii tulusid kui kulusid kajastatakse tekkepõhiselt — see tähendab sellel hetkel, kui leiab sisuliselt aset majandustehingu mõju ettevõtte netovarale, mitte sel hetkel, kui leiavad aset tehinguga seotud rahavood. Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid vt paragrahvid 50—51 — tulude ja kulude vastavuse printsiip.

Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi de l, mil nad loovad majanduslikku kasu näiteks kulutused materiaalsele põhivarale.

Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Tulud ja kulud hõlmavad nii realiseerunud kui realiseerimata tulusid ja kulusid. Realiseerunud tulu näiteks on kauba müügil kajastatav tulu.

2011. aasta IV kvartali ja 12 kuu vahearuanne (auditeerimata)

Realiseerimata tulu näiteks on investeeringute ümberhindlusel nende õiglasele väärtusele kajastatav tulu. Enamik aruandeperioodi tulusid ja kulusid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Eranditeks on teatud realiseerimata tulud ja kulud, mida vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ja RT juhenditele kajastatakse kasumiaruande asemel omakapitali reservide suurenemise või vähenemisena.

Näideteks sellistest tuludest ja kuludest välismaal asuvate tütarettevõtete konsolideerimisel tekkivad valuutakursside ümberhindluse vahed. Omakapitali muutuste aruandes avalikustatakse eraldi kasumiaruandes kajastatud tulud ja kulud ning kasumiaruandes kajastamata tulud ja kulud.

Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul Kuidas taht suurendada

Tehingud ettevõtte omaaktsiatega kujutavad endast väljamakseid ettevõtte omanikele või makseid ettevõtte omanikelt, mistõttu nad ei vasta tulude ega kulude definitsioonile. Seetõttu ei kajastata selliseid tehinguid tulude ega kuludena kasumiaruandes, vaid omakapitalitehingutena omakapitali muutuste aruandes. Kasum kahjum on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe Fp Näiteks kasum kahjum valuutakursside muutustest kujutab endast valuutakursside muutustega seotud tulude ja kulude vahet.

Ettevõte ärikasum ärikahjum kujutab endast kõigi äritegevusega seotus tulude ja kulude vahet. Aruandeperioodi kõikide tulude ja kulude välja arvatud paragrahvis 27 nimetatud tulud ja kulud, mida kajastatakse otse omakapitali reservides vahet nimetatakse perioodi puhaskasumiks -kahjumiks.

Normaalsed liikme suurused 12 aasta jooksul Video suurenenud vaakumpumba liige

Raamatupidamise seaduse § 16 defineerib alusprintsiibid, millest tuleb lähtuda raamatupidamise korraldamisel ning raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest lähtuvate aruannete raamatupidamise aastaaruande ja juhendis RTJ 16 defineeritud ettevõtete jaoks ka vahearuande koostamisel. Paragrahvides 32—59 selgitatakse lähemalt nimetatud alusprintsiipide sisu. Majandusüksuse printsiip Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest.

Raamatupidamise aruannetes kajastatakse ainult raamatupidamiskohustuslase varasid, kohustusi, omakapitali, tulusid, kulusid ja rahavoogusid. Konsolideeritud raamatupidamise aruanded hõlmavad lisaks raamatupidamiskohustuslase enda majandustehingute ka tema poolt kontrollitavate ettevõtete majandustehinguid. Jätkuvuse printsiip Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust.