Liigu sisu juurde

Seltsi üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Liidu eesmärgiks on avalikkussuhete korraldamise kui eriala arendamine Eestis, suhtekorralduse eetika normide väljatöötamine ja suhtekorraldusega seotud isikute omavahelise kommunikatsiooni arendamine ja edendamine. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle pole liikmetest. Hääletamine[ muuda muuda lähteteksti ] Hääletamisega lõpeb volikogus arvamuse kujundamise protsess. Seltsi üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt ¼ seltsi liikmetest.

Alternatiiveelnõude puhul on vastuvõtmiseks vaja lõpphääletusel poolthäälteenamust. Toimingu või otsuse tegemise keeld kehtib, kui: otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes [17] ; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

21 riigikogu liiget sai lahkumishüvitiseks pool aastapalka

Kogu ametiisikuga seotud isikute ringi määratleb KVS § 7 lg 1, sealhulgas on näiteks abikaasa, vanemad, lapsed, ühises majapidamises elavad isikud. Sellistel juhtudel peaks isik laskma ennast erapooletuse nimel otsuse tegemisest taandada. Avaliku võimu teostamine kohaliku omavalitsuse poolt ei piirdu üksnes kohalike ülesannete lahendamisega. PS [20] § lg —st 2 tulenevalt võib KOV-le panna ka riiklikke kohustusi.

Kui seadusega on teatud küsimuse otsustamine antud volikogu ainupädevusse, siis puudub volikogul õigus saata see edasi täitevorganile RKHKm Volikogul ja ka valitsusel ning ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid.

Liidu asukoht on: Eesti Vabariik, Tallinn. Liit on avalikkussuhete, suhtekorralduse ja teabelevi alal töötavaid ja tegutsevaid isikuid ühendav vabatahtlik mittetulunduslik ühendus, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

Kohaliku omavalitsuse volikogu – Vikipeedia

Liidu eesmärgiks on avalikkussuhete korraldamise kui eriala arendamine Eestis, suhtekorralduse eetika normide väljatöötamine ja suhtekorraldusega seotud isikute omavahelise kommunikatsiooni arendamine ja edendamine. Liit on eraõiguslik juriidiline isik. Tal on õigus teostada kõiki tema tegevuseks vajalike õigustoiminguid, mis ei ole vastuolus seaduse või põhikirjaga.

II Liidu liikmed 2.

Liikme suurus 21

Liikmeks vastuvõtmine 2. Kui juhatus keeldub sooviavaldajat liikmeks vastu võtmast, võib sooviavaldaja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

Liikme suurus 21

Auliikmed nimetab üldkoosolek juhatuse ettepanekul ning nendeks võivad olla isikud, kellel on erilised teened Liidu suhtes. Auliikme staatus sätestatakse üldkoosoleku poolt kinnitatud auliikme statuudis.

Raamatupidamise Toimkonna esimehele ja liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord

Liikme õigused 2. Liidu liikmel on õigus: 1 osaleda Liidu tegevuses kooskõlas tema eesmärkide ja ülesannetega; 2 esitada Liidu organitele ettepanekuid Liidu töö parandamiseks ja arupärimisi Liidu tegevust puudutavate küsimuste kohta; 3 osaleda Liidu liikmete üldkoosolekul ja esitada seal ettepanekuid ja parandusi Liidu töö parandamiseks ja täiustamiseks; 4 valida Liidu juht- ja kontrollorganeid; 5 olla valitud Liidu juht- ja kontrollorganitesse; 6 tutvuda üldkoosoleku poolt kehtestatud korras Liidu dokumentatsiooniga; 7 Liidust välja astuda.

Liikme suurus 21

Auliikmed on liikme- ja sisseastumismaksetest vabastatud. Liikmeks oleku peatamine Liidu liikmel on õigus taotleda Liidu liikmeks olemise peatamist kuni kaheks aastaks juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel. Liidu liikme sellekohase avalduse peab juhatus läbi vaatama 30 päeva jooksul avalduse esitamisest.

21 riigikogu liiget sai lahkumishüvitiseks pool aastapalka | Eesti | ERR

Liidu liikmeks oleku peatamine loetakse kehtivaks alates sellekohase otsuse vastuvõtmise päevast juhatuse poolt.

Liikme väljaastumine Liidu liikmel on õigus Liidust välja astuda juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel. Liidu liige loetakse lahkunuks alates sellekohase otsuse vastuvõtmise päevast juhatuse poolt. Liikme väljaarvamine Liidu poolt aktsepteeritud eetikanormide rikkumisel Liidu liikme poolt võib Liidu juhatus olenevalt rikkumise raskusest teha Liidu liikmele noomituse või ta välja arvata Liidu liikmete hulgast.

Samuti võib Liidu liikme Liidust juhatuse otsusega välja arvata põhisätete täitmata jätmise, Liidu olulisel määral kahjustamise tõttu või kui Liidu liige pole tasunud liikmemaksu juhatuse kinnitatud tähtajaks.

Liikme suurus 21

Juhatuse poolt tehtud väljaarvamise otsuse peale võib Liidu liige edasi kaevata üldkoosolekule 1 kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Liikmelisuse lõpetamise tagajärjed Liidust välja arvatud või välja astunud liikmele sisseastumismaksu ja liikmemakse ei tagastata. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest. Isikul, kelle liikmelisus Liidus on lõppenud, ei ole õigusi Liidu varale.

Selts taotleb juristidest teadlaste ja praktikute ühendamist õigusteaduse ja praktika seoste tihendamiseks, õigusteaduse ja erialaste kontaktide arendamiseks. Selts peab oma ülesandeiks ja tegevusvaldkondadeks: 1 huvi tõstmist teadustöö vastu ja õigusteaduse arendamist; 2 juristide akadeemilise suhtlemise ja ühisürituste korraldamist; 3 üliõpilaste ja praktikute kaasatõmbamist teadustööle; 4 erialaste suhete loomist välismaa juristide ja organisatsioonidega ning muude erialade teadlastega; 5 arvamuste andmist seadusandluse ja seaduseelnõude kohta; 6 õigusteadmiste levitamist; 7 koosolekute, konverentside ja seminaride korraldamist; 8 kirjastamist, soovituste andmist kirjastamiseks ja retsenseerimist; 9 õigusinfo kogumist ja vahendamist; 10 seisukohtade väljatöötamist õigusküsimustes, mis pakuvad üldist huvi; 11 juristi kutse-eetika kujundamist; 12 Eestis sündinud, õppinud, elanud või töötanud õigusteadlaste mälestuste jäädvustamist; 13 teadusliku uurimistöö, ideede ja õpetamise vabaduse kaitsmist; 14 koostöö tegemist teiste eesti juristide organisatsioonidega.

Seltsil on õigus: 1 avada ja sulgeda arveid ja erikontosid krediidiasutustes ning sooritada finantsoperatsioone; 2 sõlmida lepinguid Liikme suurus 21 ja juriidiliste isikutega; 3 määrata stipendiume õigusteaduse edendamiseks, anda auhindu silmapaistvate saavutuste eest õigusteaduses.

Lihtotsing

Selts on eraõiguslik juriidiline isik. Tal on oma pitsat ja muu atribuutika. Seltsi liikmed jagunevad tegevliikmeteks, auliikmeteks, välisliikmeteks ja üliõpilasliikmeteks. Seltsi tegevliikmeteks võivad olla Eesti Vabariigis alaliselt elavad või töötavad füüsilised isikud, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel vähemalt magistrikraadi või sellega võrdsustatud kõrghariduse õigusteaduses ja magistriastmes õigusteadust õppivad üliõpilased.

Seltsi auliikmeks võib seltsi üldkoosolek valida isikuid, kellel on erilisi teeneid õigusteaduse edendamises või seltsi tegevusele kaasaaitamises. Seltsi välisliikmeks võib seltsi üldkoosolek valida isikuid, kellel on erilisi teeneid õigusteaduse edendamises ning kellega suhtlemine aitab kaasa õigusteaduse arendamisele Eesti vabariigis. Õigusteadust õppivaid bakalaureuseastme üliõpilasi võib vastu võtta seltsi üliõpilasliikmeks.

Kohaliku omavalitsuse volikogu

Üliõpilasliige võtab osa seltsi tegevusest. Tal on sõnaõigus seltsi koosolekutel, kuid ta ei osale seltsi organite valimisel ja hääletamisel. Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus isiku sellekohase kirjaliku avalduse alusel. Avaldusega seltsi liikmeks astumiseks tunnistab isik seltsi põhikirja ja kinnitab soovi osaleda seltsi tegevuses. Seltsi tegev- ja üliõpilasliikmed maksavad sisseastumismaksu ja iga-aastast liikmemaksu, mille suuruse määrab üldkoosolek.

Seltsi liikmel on õigus: 1 võtta osa seltsi tegevusest vastavalt käesolevas põhikirjas nimetatud eesmärkidele ja ülesannetele; 2 valida ja olla valitud kõigisse seltsi juhtimis- ja revisjoniorganeisse; 3 esitada seltsi organeile ettepanekuid seltsi tegevuse kohta ja arupärimisi seltsi puudutavates küsimustes; 4 võtta osa seltsi korraldatavatest üritustest; 5 seltsist omal soovil lahkuda, täites eelnevalt oma kohustused seltsi ees.

Seltsi ja liikmete vaheline suhtlus, sh teave aastakoosoleku kokkukutsumisest toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis elektrooniliste suhtluskanalite seltsi kodulehekülg, e-post, faks kaudu, kui põhikirjast või seadusest ei tulene kirjaliku vormi nõuet.

Liikme suurus 21

Seltsi liige võib väljendada soovi infovahetuseks posti teel. Seltsi liige on kohustatud täitma käesoleva põhikirja nõudeid ja aitama kaasa seltsi ülesannete lahendamisele.