Liigu sisu juurde

Veebruaris tegid maailmaturud läbi nii järsu kukkumise, et kardeti korrektsiooni ja lausa kriisi saabumist. Seetõttu on väga oluline, et luterliku kiriku identiteeti tugevdavad ja esindavad asjad ja märgid on selgelt ja vajalikul määral kirjas ka põhikirjas, jättes ruumi reguleerida vähem tähtsaid variatsioone ja erisusi kirikuseadustikus. Põhikirja soovitakse lisada uus § , millega luuakse kirikus uus otsustavja nõuandev organ: piiskoppide kogu. Kurb, et aruka inimese nõu ei võtnud teised arukad inimesed kuulda ega arvestanud nendega.

On kogudusi, kus õpetaja on peamiselt keskendunud majandusasjadega sahmerdamisele, aga on kogudusi, kus õpetaja ei osalegi majanduselu korraldamisel aktiivselt. Äkki võiks majanduselu juhtimise jätta nõukogule ja juhatusele, kes on õpetaja abilised. Õpetaja saaks keskenduda misjonitööle, hingehoiule, kristliku elu edendamisele ja usuelu eestvedamisele kogukonnas. Hoopiski ebaõnnestunult on sätestatud juhatuse esimehe ja juhatuse vastutus ning allkirjaõigused sealhulgas.

Koguduse õpetajal, juhatuse esimehel ja aseesimehel on õigus esindada kogudust kõikides õigustoimingutes üksi PK § 60 lg 2kuid juhatuse esimees vastutab koguduse eelarve õigus- ja sihipärase kasutamise eest KS § lg 4. Siin on põhimõtteline vastuolu mittetulundusühingute seadusega MTÜS § 32 lg 2mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

On mõistetamatu, miks juhatuse esimees üksi peaks vastutama juhul, kui koguduse õpetaja või juhatuse aseesimees või juhatuse kaks liiget koos on toiminud nõukogu ja juhatuse otsuseid eirates või jätnud neid täitmata või kulutanud koguduse eelarveraha ebasihipäraselt ja ebaotstarbekalt. Väga raske, kui mitte võimatu on leida juhatuse esimehe ja aseesimehe kandidaate olukorras, kus õpetaja ei adu finantsdistsipliini ja vastutustundliku majandamise põhimõtteid või pahatahtlikult eirab neid.

Riigireformi SA juhatuse liige Rait Maruste leidis pressiteates, et Eesti kohtuvõim vajab suuremat iseseisvust justiitsministeeriumist. Sihtasutus tahab võtta justiitsministeeriumilt ära võimu otsustada muuhulgas kohtute eelarve ja personali üle. Selleks tuleb tuua kohtuhalduse nõukogu teenindus, personaliarvestus ja kohtusüsteemi eelarve kinnitamine välja justiitsministeeriumi valitsemisalast ning anda see üle kohtuhalduse nõukogule. Nõukogu toimiks Riigikogu põhiseaduskomisjoni heakskiidetud põhikirja alusel ja seda juhiks Riigikogu poolt tähtajaliselt nimetatav juht. Veel leiab sihtasutus, et president peaks muutuma otsevalitavaks rahva poolt ning tema volituste periood pikenema.

Seda vastuolulist ja ebamõistlikku olukorda ei kavatsetud lahendada. Ma ei ole aastase kirikukogu, sinodi ja koguduse nõukogu liikme praktilise kogemuse tulemusena enam veendunud, et mõistlik on EELK PK § 57 olev piirang, mille kohaselt juhatuse esimees ja aseesimees valitakse koguduse nõukogu, mitte täiskogu liikmete hulgast, nagu valitakse teised juhatuse liikmed.

Seda pakutud muudatused ei klaarinud. Kirik ja meie osaduskirikud on pideva surve all ja muutumises. On kirikuid, kus usujuhid ei suuda küllaldase meelekindlusega vastu seista kristlikke väärtusi põlgavate või lausa vihkavate seisukohtade levikule ja kiriku vastastele rünnetele ühiskonnas.

Kuidas venitades suumi munn Liikme suurus 13-aastaste fotode kohta

Tagajärjeks on vajadus kinnitada EELK põhiväärtusi nende muutuste kontekstis. Seetõttu esitasid 17 kirikukogu liiget peapiiskopile arupärimise, et saada teada peapiiskopi seisukoht edaspidise suhte kohta nende EELK-ga altari- ja kantsliosaduses olevate kirikutega, mis on oma usuelu korraldanud põhimõtteliselt teisiti, kui soovis EELK kirikukogu oma Peapiiskopi sõnum on prognoositav, sest Urmas Viilma tõdes Siiski on näha ja tunda turbulentsi õpetuslike aluste järgimise ja levitamise aspektides, mistõttu on neid vaja meelde tuletada ja jõustada revisjonismi laskumata.

Kindlasti avaldab kirikule mõju ka digiajastu oma tulemuste ja tagajärgedega, mis võivad aidata kaasa peapiiskopi ja kirikuvalitsuse vastutusala suurenemisele, praostkondade osatähtsuse vähenemisele ja koguduste tihedamale sidumisele keskvalitsusega. Nendele trendidele tuleb mõelda juba täna.

Mul on 12 cm, kuidas suurendada Suurendage liiget 5 kella

Ka kirikukogu otsuste ettevalmistamisel võiks kasutada digiajastu võimalusi ja küsida kirikukogu liikmetelt juba varakult mittesiduvat arvamust kirikuvalitsuse poolt kavandatava muudatuse kohta. Tormilised muutused üleilmses ja kohalikus keskkonnas võivad tuua kaasa koguduste autonoomia vähenemise. Vähemalt finantsmajandusliku elu korraldamisel ja otsustamisel. Pole ka ühtset selget arusaama vaimulike aktiivses poliitikas osalemise kohta.

Eelnev pole ammendav loend probleemi allikatest. Probleemi allikate, ülemäärase reguleerimise, lünkade ja vastuolude analüüsi oleks pidanud ja peab tegema Komisjon koostöös vaimulike konverentsiga, piiskopliku nõukoguga ja kirikukogu õiguskomisjoniga.

ENLi liikmestaatused

Võib siiski tõdeda, et vaatamata parajale probleemipuntrale, ei ole väga kiire muudatus õigusnormistikus vajalik. Festina lente! Mis läks novembris valesti? Normistiku muutmise protsess on kestnud juba kolm aastat, kuid kahjuks päädis see ebaõnnestumisega. Mõned põhjused loetlen järgnevalt.

Esiteks, kahte kolmandikku häälte enamust vajanud põhimõttelise tähtsusega põhikirja muudatused pandi hääletamisele ilma varem vaimulike konverentsil ja piiskoplikus nõukogus tegelikku küllaldast üksmeelt saavutamata. Teiseks, põhikirja mitu olulist muudatust esitati ühe ettepanekuna.

Duos lepores insequens neutrum cepit! Kolmandaks, kirikuseadustiku mitmed lihthäälteenamust vajanud muudatused esitati samas ettepanekus, kus oli kvalifitseeritud häälteenamust nõudev põhikirja muutmise ettepanek. Neljandaks, mõni muudatusettepanek ei olnud kooskõlas vältimatu vajadusega vähendada kiriku haldus- ja eelarvekoormust ja lihtsustada juhtimist.

Mõneti on see kurb, sest EELK on aastate jooksul oluliselt muutunud ja vajab seetõttu ka põhikirja ja kirikuseadustiku muutmist. Ehk muutmise ainus ajend ei ole peapiiskop Urmas Viilma viie aasta taguses valimisprogrammis välja käidud lubadus. Teisalt oli see ka pigem prognoositav protsessi kulg, sest EELK kirikuvalitsus ja ka konsistooriumi Ärgem raisakem haruldast võimalust!

Viiendaks, põhjendamatult eeldati, et kõik esitatud ettepanekud saavad kirikukogus vajaliku arvu hääli. Siinjuures pole tähtis, kas loodeti kirikukogu liikmete hääled saada kätte kavaldamisega või oli see pinnapealsuse ja kiirustamise tagajärg.

Rühmatöö potentsiaalsed tulemused Otsuste aktsepteerimine. Tõenäoliselt kõige olulisem koosolekutega kaasnev tulemus on see, et inimesed, kes osalevad otsustamisel, on ka ühtlasi rohkem motiveeritud neid otsuseid aktsepteerima ja ellu viima. Paljudel juhtudel ei olegi see nn kaasnev toode, vaid koosoleku esmane eesmärk.

Põhikirja muutmise ettepanekute kohta kirjutatud seletuskiri on 18 lehekülje pikkuse tabeli vormis olemas, kuid peamiselt sisutu. Seitsmendaks, kiriku identiteedi tugevdamist toetavaid ettepanekuid ei olnud, vaid sooviti üksnes teha muudatusi, mis ei parandanuks, vaid pigem halvendanuks olukorda.

Kaheksandaks, ühe koguduse probleeme juhatuses prooviti lahendada üldnormi muutmisega. Üheksandaks, kiirustamist selgitati sooviga jõustada muudatused Tähtaeg on mõistlik ja isegi loogiline, aga seda enam oleks eelnõude esitajatel olnud vaja protsess arukalt lõpule viia.

Tõsi, kogudustel, praostkondade sinoditel, piiskoplikus nõukogus ja kirikukogu liikmetel on olnud võimalus diskussioonides osaleda, arvamust avaldada, küsimusi esitada ja ettepanekuid teha, kuid kirikukogule esitatud eelnõud ja kaasnenud ettekanded olid selgelt kasinamad, kui kirikukogu ootas. Mõni olulisim näide järgnevalt.

Üks korralikult lahti harutamata, läbi rääkimata ja argumenteerimata aines on piiskoppide ja piiskopkondadega seonduv.

ESTONIAN LIBRARIANS ASSOCIATION

Seletuskirjast loeme, et piiskopliku nõukogu Piiskopliku nõukogu Kirikukogu EELK organisatsioon on keerukas, kohmakas ja kallis. Ühtegi halduskoormust suurendavat ja pikal ajajoonel eelarvet koormama hakkavat otsust ei ole vastutustundlik vastu võtta.

Piiskopkondade moodustamine eeldaks kasinuseelarve ajastul praostkondade asendumist piiskopkondadega. Mõlemat struktuuri ei ole kirik võimeline rahastama.

Kuidas olla, kui suur suurus Spongy asutused Suumi Dick

Mina ilmikuna ei oska hinnata, kui oluline põhimõtteline muudatus see oleks episkopaal-sinodaalses kirikus, aga selle oleksid pidanud kirikukogu liikmetele ühese mõistetavusega selgitama eelnõu esitajad.

Kuidas suhestub piiskopkond praostkonnaga? Organisatsiooni ja juhtimise teoreetikud ja praktikud teavad une pealt, et iga uue struktuuri ja juhtimistasandi tekitamine põhjustab kulude kasvu ja lõtkude tekkimise juhtimisahelas.

Uue mõtte töörühm

EELK põhikirja §13 1. Tegelikult pole põhikirja muudatusettepanekud selleks õige meede. Nii näiteks nõuavad Eesti ja teiste uute liikmesriikide põllumehed seda, et neile makstavad otsetoetused võrdsustataks nn vanade liikmesriikide farmerite omadega. Siin aga üksmeelt pole ja sestap puudub organisatsioonil ka ametlik seisukoht.

Pesonen ise arvab, et mõistlikuks lahenduseks on vanade ja uute liikmete toetustasemete lähendamine, aga võrdsustamine pole lähiaja küsimus.

Tipplobistil on Pesoneni sõnul hea nina — ta peab Euroopa Komisjoni tulevase algatuse õigel ajal ära tabama ja asuma tegutsema, olgu see siis idee toetamine või eos lämmatamine.

Pesoneni tasemega lobist kohtub ministrite ja tippametnikega — näiteks sel nädalal istus ta ühe laua taha Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barrosoga.

Kontrollige liikme suurusi Parimad viisid liikme suurendamiseks

Pesoneni sõnul seisneb lobisti töö ilu erinevates taktikates, mida ta kasutab enda taga seisva huvigrupi eesmärgi saavutamiseks. On pehmemaid ja ka agressiivsemaid taktikaid ehk kui sa nii ei tee, siis korraldame demonstratsioone. Mõnikord on taktika kombinatsioon erinevatest meetoditest. Isegi kui sa oled saanud lüüa, siis ei ole ju ükski otsus tehtud igaveseks ja sa võid selle juurde alati tagasi tulla,» räägib mees.

Tegutsemisaasta fookuses oli kasutajasõbralikud teenused ning uuenduslikud e-lahendused. Töörühma liikmed kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks peamiselt meililisti. Koosolekud Töörühma kokkusaamine toimus Arutleti uue mõtte töörühma tegevuse ja korraldatavate mõttealgutega seotud küsimusete üle, jagati ülesanded.

ENLi liikmesorganisatsioon

Otsustati, et mõttetalgute fookuses on e-lahenduste arendused, nende tutvustused ja kaasava arutelu korraldamine. Mõttetalgud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu uue mõtte töörühma korraldusel toimusid Rahvusraamatukogu väikeses saalis Ürituse eesmärgiks on arenduste tutvustamine, arendustest tuleneva kasu viimise võimalustest raamatukogu kasutajatele ja kuidas raamatukoguteenuse väärtus seeläbi suureneb.

Mõttetalgute eesmärgiks oli teha ülevaade Eesti Rahvusraamatukogu tehtud ja plaanitud muudatustest tervele raamatukoguvõrgule, sh erinevate raamatukogutüüpide võimekuse ja efektiivsuse kasvatamine ning üleriigiline raamatukoguteenuse mõju kasvatamine.

Kuidas suurendada foto Dicki suurust Vaakumpump Liikmete ulevaatuste suurendamiseks

Uue teemana on ka raamatukogud kasvatamas erinevate tehnoloogiliste lahenduste arendamist ja aksutamist. Urmas Sinisalu ettekanne keskendus tehisintellekti kasutusvõimalustele, kus projekti raames teostatakse detailanalüüs ja töötatakse välja prototüüp testimaks, kas masinõppe ja tehisintellekti võimalusi kasutades on võimalik Eestis ilmunud väljaandeid märksõnastada automaatselt ja väiksema tööjõukuluga, kas märksõnastamine on objektiivne, asjakohane ning tugineb täielikult Eesti märksõnastikul EMS.

Projekt toetab eesti keele tehnoloogiate arendamist.

Mõtteid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku põhikirja ja kirikuseadustiku muutmise protsessi kohta

Teist tehisintellekti võimalustel põhinevat projekti tutvustas Mare Kurvet. Kasutajate küsimustele vastamine professionaalsete infospetsialistide ja usaldus-väärse info toel toetab kasutajate infovajaduste täitmist ning elukestvat õpet.

Normaalne munn paksus Tosi kui suurus kui 3 poidla

RRi eesmärk on arendada välja lahendus, mida edaspidi saavad kasutada ka teised raamatukogud. Kokku osales mõttetalgutel 50 inimest. Detsember seisuga kuulub töörühma 18 liiget, töörühma juhid on Veronika Raudsepp Linnupuu ja Kristel Veimann.

English site Title – Rühmatöö potentsiaalsed tulemused

Tegutsemisaasta fookuses oli rahvaraamatukoguteenused ja lugejasõbralikkus. Koosolekud Töörühma kokkusaamine toimus 1. Mõttetalgud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu uue mõtte töörühma korraldusel toimusid Rahvusraamatukogu väikeses saalis 9. Eesmärk oli heita pilk käesoleva aasta Päeva täitsid sisuga andmekaitsega tegelevate spetsialistide Liisa Ojangu ja Marianne Meiorgi ettekanded.

Andmekaitse Inspektsiooni vanemspetsialist Liisa Ojangu tutvustas uue määrusega kaasnevat laiemat mõju kogu ülejäänud seadusandlusele ning julgustas aktiivselt nende kodulehte kasutama, sest seal on juba praegu palju materjali.

  1. Mis on keskmine liikme suurus 14 aastat
  2. Kuidas suurendada peenise arsti
  3. Meeste liikmete suurused vaated
  4. Liikme suurus oma mehed
  5. Taiuslik liikme suurus
  6. Liikme suurenemine on koige tohusam viis.
  7. Astu ENLi liikmeks | EESTI NOORTEÜHENDUSTE LIIT
  8. Suri kunagine riigikogu liige Jevgeni Tomberg | Eesti | ERR

Rahvusraamatukogu andmekaitse ja õigusinfo juhtivspetsialist Marianne Meiorg kõneles suurest tööst, mis Rahvusraamatukogul on olukorra kaardistamisel ning andmete töötlemise analüüsi juures praeguseks tehtud, milliseid uuendusi peavad nad oma dokumentatsiooni sisse viima, milliseid tehnilisi lahendusi arendama, et jõuda läbipaistva ja arusaadava tulemuseni.

Selleaastase mõttetalgute peateemaga seonduvalt viisime ürituse eel raamatukogude seas läbi infokorje. Uurisime Eesti raamatukogude isikuandmete kogumise praktikat, seda, kas Eesti raamatukogud vajavad uuenenud andmekaitse üldmääruse valguses täiendavat selgitustööd või abi ning tahtsime teada, millised on lugejate ootused raamatukogudele raamatukogutöötajate hinnangul.

Ülevaade raamatukogudele suunatud infokorje tulemustest näitas ära suuremad erisused ja murekohad, millega raamatukoguhoidjad ühiselt peaksid lahendusi leidma. Küsitluste põhjal võib julgelt väita, et on pakiline vajadus töötada välja arusaadavad raamatukogukesksed juhendid isikuandmetega tegelemisel.

Grupitöödes keskendusime raamatukogude Suurenda motete liige ühiskonnas ning hästi toimivatele ja kasutaja ootustele vastavatele teenustele. Raudsepp Linnupuu märkmed ettekandest Rahvusraamatukogu andmekaitse ja õigusinfo juhtivspetsialist Marianne Meiorgi ettekanne. Infokorje tulemuste tutvustus Veronika Raudsepp Linnupuu Uue mõtte töörühma liikmete artiklid, kirjutised Aasta tuleb esinduslik : ERÜ juhatuse, sektsioonide ja töörühmade juhtide ülevaade plaanidest Detsember seisuga kuulub töörühma 18 liiget, töörühma juhid on Veronika Raudsepp Linnupuu ja Kristel Veimann vt.

Tegutsemisaasta fookuses oli rahvaraamatukogude kvaliteedihindamise mudel.