Liigu sisu juurde

Aruannete kinnitamine 1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses RT I , 48, sätestatud korras. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega.

Määrus toimetatakse Teile kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel.

  • Funktsioonid ja graafikud
  • Ettevõtte asutamine (aktsiaselts, osaühing), mittetulundusühingu asutamine – LIIVIKAS

Kande tegemisest teavitatakse teid ja teid esindavat notarit registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrüki edastamisega. Osaühingu osa võõrandamisest teatamine, aastaaruande esitamine ja muud teated Need dokumendid lisatakse toimikusse v. Osa võõrandamiseks sõlmitav notariaalne leping esitatakse juhatusele.

Juhatus teatab sellest teistele osanikele. Notar saadab teate osa võõrandamisest kohtu registriosakonda. Kui võõrandamise tagajärjel jääb ühingusse üksainus osanik, esitab juhatus kohtu registriosakonnale sellekohase teadaande vt äriseadustiku § lg 5. Kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite keskregisterkäib osanike nimekirja muudatuse vormistamine selle kaudu.

Osa võib pantida, kui põhikirjas ei nähta ette vastupidist. Osa pantimise käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud.

Soovin asutada äriühingu (näiteks osaühingu või aktsiaseltsi). Mida ma pean selleks tegema?

Notar edastab teate osa pantimise kohta kohtu registriosakonnale vt äriseadustiku § lg 2. Kui osanike nimekirja peab Eesti väärtpaberite keskregister, toimub osa pantimine selle kaudu. Kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu tuleb registripidajale esitada majandusaasta aruande koostamise ja esitamise keskkonnas koostatud aruanne koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik.

Koos majandusaasta aruande esitamisega teatab juhatus registripidajale, missugusel äriseadustiku §-s nimetatud viisil on osanikud otsustanud kahjumi katta. Kui võrreldes eelmise majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud, esitatakse koos majandusaasta aruandega ka uus osanike nimekiri majandusaasta aruande kinnitamise seisuga.

Sa oled siin

Keskkond asub ettevõtjaportaalis. Majandusaasta aruande allkirjastab vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige raamatupidamise seaduse § 25 lõige 3. Aruanne tuleb registripidajale esitada kas digiallkirjastatult või PDF-vormingus. Aruande esitamisel registripidajale tuleb kinni pidada esindusõiguse reeglitest.

Kas liikme suuruse vaartus

Digiallkirjastatud aruandele vormistab audiitor vandeaudiitori aruande ja digiallkirjastab selle. Rohkem infot aruande koostamise ja esitamise kohta leiate ettevõtjaportaalist.

Osaühing | Justiitsministeerium

Kui juhatuse liikmete volitused on lõppenud, kuid on otsustatud samade juhatuse Peenise vormid ja suurused meestel jätkamine, esitatakse registripidajale juhatuse liikmete volituste pikendamisest teatamiseks vastav otsus vt äriseadustiku § lg 2. Kui osaühingul on nõukogu või audiitorid, siis tuleb viie päeva jooksul teatada kohtu registriosakonnale nende kooseisu muutumisest analoogselt aktsiaseltsiga vt kasulik info aktsiaseltsi kohta.

Andmete muutmisest võib registripidajat teavitada ka ettevõtjaportaali kaudu. Müügitulu jaotus peab sisaldama andmeid aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande korral Kas liikme suuruse vaartus müügitulu jaotus konsolideeriva üksuse konsolideerimata kasumiaruande asjaomaste andmete alusel.

Notaritasu osaühingu toimingute eest NB! Notari tasule lisandub alati käibemaks. Kui avalduse esitajaid on mitu, lisandub tasule alates teisest isikust tema allkirja kinnitamise tasu 6,35 eurot dokumendi ärakirja sh digidokumendi ärakirja või väljavõtte, samuti väljatrüki kinnitamine — 3,19 eurot lehekülg, kuid kokku mitte rohkem kui 31,95 eurot asutamislepingu ja sellega kinnitatava põhikirja tõestamise eest vastavalt osakapitali suurusele notari tasu seaduse §-s 22 ettenähtud tabeli alusel.

Rohkem kui ühe asutaja korral korrutatakse täistasu kahega ettevõtjale tema kohta tehtud kandeotsuse või kohtumääruse notaribüroost väljastamine on ilma notaritasuta Riigilõiv osaühingu registritoimingute eest osaühingu registrisse kandmise eest eurot, esmakandeavalduse esitamise eest kiirmenetluse korras eurot osaühingu ümberkujundamise eest vastavalt riigilõivuseaduse §-le 64 muude registrisse kantud andmete muutmise eest 18 eurot ühingu ja surnud isiku registrist kustutamine ning aadressimuutus omavalitsusüksuse piires on ilma lõivuta kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel 50 eurot Tuletame meelde Osaühingu ärinimi, registrikood ja asukoht tuleb Kas liikme suuruse vaartus nii osaühingu ärilistel dokumentidel kui ka veebilehel.

Tegevusala kajastamine äriregistris ei anna automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid näiteks ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne. Osaühingu juhatuse liikmed, likvideerijad ja nõukogu esimees kui nõukogu on olemaskellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peavad registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest.

Osaühing võib lisaks oma aadressile teatada registripidajale ühe isiku Eesti aadressi, millele saab sellele isikule menetlusdokumente ja tahteavaldusi kätte toimetada. Nimetatud aadress kantakse registrikaardile. Kui vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht ei ole Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis võimalik alates 1.

Äriregistrisse kantud andmete muutumise korral, muu hulgas juhatuse liikmete ja likvideerijate nimetamise ja tagasikutsumise, nende esindusõiguse muutumise ning äriühingu lõpetamise otsustamise korral tuleb viitamata esitada avaldus äriregistrisse kantud andmete muutmiseks. Kohtu registriosakonnale valeandmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib karistada nii juhatust kui ka juhatuse igat liiget eraldi rahatrahviga, mille suurus võib ulatuda eurost kuni euroni.

Trahvimist võib korrata seni, kuni vastav puudus on kõrvaldatud.

Kas liikme suuruse vaartus

Kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras rahalise karistuse või vangistusega. Ühingu netovara ei tohi langeda alla poole osakapitalist, mitte mingil juhul aga alla seadusega lubatud osakapitali alampiiri.

Vastasel juhul peab juhatus kutsuma kokku osanikud, otsustamaks uute vahendite kaasamist, ühinemise, ümberkujundamise, lõpetamise vm. Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

Kui te olete kande tegemiseks dokumendid registriosakonnale esitanud, siis võite kuni kande- või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse näidates ära tagasivõtmise põhjuse.

Avaleht » Teabekeskus » Ühingutega seotud toimingud Ühingutega seotud toimingud Milliseid andmeid konkreetsel juhul tuleb esitada, tuleks uurida notaribüroostkus soovitakse toimingut teha. Toimingu tegemise soovi ja vajalikud andmed saate esitada ka e-notari iseteenindusest EE. Notari kaudu ühingu asutamise või kande muutmisega seotud notari tasu ja riigilõivu suuruse teatab notaribüroo ning see sõltub konkreetsest toimingust. Notari tasu seadus sätestab notari tasu võtmise aluse ja tasu suuruse ning riigilõivu suurus ja võtmise alus tuleneb riigilõivuseadusest.

Sel juhul registrikannet ei tehta ega tagastata esitatud dokumente. Kokkuvõtlikult võib öelda, et endiselt on kõige kindlam sõlmida leping notariaalselt tõestatud vormis, sest korrektselt vormistatud ja kehtivale õigusele vastavat lepinguprojekti oskavad kõige paremini koostada just pikaajalise kogemusega notarid.

Keelevahetuse vaikeväärtus

Samuti kontrollib notar lepingut tõestades kõik sellesse puutuvad asjaolud maandades sellega riski, et keegi saab petta või tekivad hilisemad tülikad ja kulukad õigusvaidlused. Aktsiaseltsi asutamine Kui soovitakse asutada aktsiaselts, tuleb selle jaoks esitada samad andmed, mis osaühingu asutamiseks, kuid peamine erisus on see, et: aktsiaseltsi ei saa asutada sissemakset tegemata; aktsiakapital peab olema vähemalt 25 euro ja aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite registris; aktsiaseltsil peab olema nõukogu ja audiitor.

Tulundusühistu asutamine Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärk võrreldes teiste äriühingutega on mõnevõrra erinev: toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: tarbijate või muude hüvede kasutajatena; hankijatena; teenuste kasutamise kaudu; mõnel muul sarnasel viisil.

Tulundusühistu asutamisleping ja sellega koos kinnitatav põhikiri peab samuti olema notariaalselt tõestatud. Notar koostab osalejate esitatud andmete põhjal asutamiseks vajalikud dokumendid ning kõik asutajad peavad korraga notari juures viibima ning dokumendid allkirjastama. Registrisse kantakse kontaktisiku nimi või ärinimi, Kas liikme suuruse vaartus või registrikood ning Eesti aadress, kuhu toimetatakse ühingu dokumente; audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja elukoht; prokuristi määramise korral tema nimi, isikukood ja elukoht; üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja tähtaeg; ühistu kontrollorganid, nende pädevus ja volituste tähtaeg; kahjumi katmise kord; vara jaotamise kord ühistu lõpetamisel.

Täisühingu ja usaldusühingu asutamine Täisühingu ja usaldusühingu asutamisleping ei pea olema notariaalselt tõestatud. Kui täisühingu või usaldusühingu registrisse kandmise avaldus soovitakse esitada notari kaudu, siis koostab notar esitatud andmete põhjal avalduse, mille kõik osanikud allkirjastavad notari juures.

Äriühingu tegeliku kasusaaja andmete kandmine registrisse Äriühingu tegeliku kasusaaja määratlus on toodud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse RahaPTS § 9 lõigetes 2—4. RahaPTS § 77 järgi esitab täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu äriregistri infosüsteemi kaudu oma tegeliku kasusaaja kohta järgmised andmed: isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja -koht ning elukohariik; andmed isiku kontrolli tegemise viisi kohta.

Äriühing peab tegeliku kasusaaja andmed esitama koos äriregistrisse kandmise avaldusega. Esitatud andmete muutumise korral esitab äriühing uued andmed äriregistri infosüsteemi kaudu 30 päeva jooksul andmete muutumisest teadasaamisest arvates.

Mittetulundusühingu asutamine Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik Milline mehe liige on suurim suurus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Mittetulundusühingu asutamise ja registrisse kandmise võib samuti teha notari kaudu.

Language switcher

Mittetulundusühingu asutamisleping ja põhikiri ei pea olema notariaalselt tõestatud, kuid registrisse kandmise avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud ja registrisse kandmise avalduse juurde tuleb lisada mitmed dokumendid ja andmed: asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri; juhatuse asukoha aadress, kui see asub välisriigis; kontaktisiku määramisel selle isiku digitaalallkirjastatud või notari kinnitatud nõusolek tema kontaktisikuna äriregistrisse kandmiseks; sidevahendite telefon, faks vms.

Kuni sissemaksete tegemiseni kehtivad järgmised piirangud: — juhul kui osaühingu varast ei piisa ühingu kohustuste täitmiseks, vastutab osanik osaühingu kohustuste eest oma tasumata sissemakse ulatuses isikliku varaga, samuti ei või teha osanikele väljamakseid v. Hilisemal kapitali sissemaksmisel ning äriregistris muudatuse sisseviimiseks tuleb äriregistrile esitada: — tõend riigilõivu tasumise kohta.

Osakapitali sissemakset on võimalik teostada kahel viisil: — asutamine rahalise sissemaksega seda raha saab uuesti kasutada pärast firma kandmist äriregistrisse. Elektroonse asutamise puhul peab sissemaks olema rahaline. Kui asutamisdokmendid allkirjastatakse notaribüroos, võtab kande tegemine aega 1 nädal.

Kui asutamisdokumendid allkirjastatakse elektroonselt, tehakse kanne järgmisel tööpäeval. Osaühingul peab olema juhatus.

  • Äriõigus | Nõuanded | Advokaadibüroo LMP
  • Äriseadustik – Riigi Teataja

Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik.

Asjas konkreetse vastuse andmiseks oleks vaja eelnevalt tutvuda ka osaühingu põhikirjaga ning teada, milline on juhatuse liikmete esindusõigus ühine või iga juhatuse liige saab esindada ühingut. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtuotsusega. Kuna kaasusest tulenevalt ilmselt teine osanik takistab selle läbiviimist, siis ilmselt vabatahtlik osanike otsuse alusel äriühingu lõpetamine kõne alla ei tule. Sundlõpetamisel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega. Üldjuhul on selle põhjuseks ettevõtte või selle tegevuse mittevastavus seadustele.

Kui puudusi on võimalik kõrvaldada, annab kohus selleks aega, selleks et ettevõtte tegevust saaks ikkagi jätkata. Kahjuks sel juhul tuleb osanikul esitada avaldus kohtule, mida Te küsimusest nähtuvalt teha ei soovi.

  1. Riigikogu liikme staatuse seadus – Riigi Teataja
  2. Osaühing Osaühingu tegutsemise alused Igal osanikul on üldjuhul üksainus samast liigist osa.
  3. Ühingutega seotud toimingud | Notarite Koda
  4. Ettevõtte asutamine aktsiaselts, osaühingmittetulundusühingu asutamine Osaühing OÜ Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital.
  5. Kas liikme vaartus esineb

Seaduse kohaselt võib kohus osaühingu hagi alusel osaniku osaühingust välja arvata. Sellise hagi esitamine on võimalik, kui juhatuse liikmetel ei ole ühist esindusõigust.

UUS viis Internetis raha teenida (35 235 dollarit-külm töö pole!)

Kahjuks ka eelnimetatu toimub läbi kohtumenetluse. Kui soovite asja kohtuväliselt lahendada, siis ainuke võimalus on teise osanikuga kokkuleppele jõuda. Juhul, kui osanike osad on võrdsed ning mõlemad on juhatuse liikmed, ei saa sisuliselt ühtegi otsust kumbki neist ainuisikuliselt teha, millest tulenevalt ongi vaja kas jõuda kokkuleppele või lahendada olukord läbi kohtumenetluse.

Lisaks võib juhatuse liikme tegevus olla käsitletav OÜ vara omastamisega, kui juhatuse liige on võtnud asjad enda valdusesse, kasutab neid kui omanik ja keeldub asjade tagastamisest.

Osaniku häälte arv 1 Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Osanike koosolek 1 Osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul.

Omastamisega on tegemist ka juhul, kui selliselt käituv isik on OÜ osanik — OÜ vara on ka selle osaniku jaoks alati võõras ehk OÜ vara omastamises saab süüdi mõista ka OÜ osaniku. Mida teha, kui põhikirja muudeti nii, et kolmandatele isikutele tohib osa võõrandada üksnes teiste osanike nõusolekul? Olen osanik 22 osanikuga osaühingus. Kuna olen pensionär, soovin oma osa võõrandada lisaks minule veel 6 osanikku ja leidsin selleks ka ostja, kellel on huvi lisaks osa ostule ka osaühingusse investeerida.

Vastused.ee küsimused ja vastused

Enne kui tehinguks läks, muutsid teised osanikud põhikirja nii, et kolmandatele isikutele tohib võõrandada osa üksnes teiste osanike nõusolekul, või pärimise teel. Antud nõusolekut ma meie teistelt osanikelt aga ei saanud ja pärimise teel võõrandamist ei ole plaanis. Millised võimalused meil on. Osanike seas ostuvõimelisi inimesi ei ole, kui, siis on nad vahendajad vaheltkasuga sellele samale meie leitud ostjale.

Kas liikme suuruse vaartus

Vastus: Iseenesest seadus näeb ette iga osaniku õigust oma osa võõrandada. Samas on täiesti õiguspärane osanike otsustus sätestada põhikirjas, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik nt teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek äriseadustiku § lg 3. Siiski ei tähenda see veel seda, et teiste osanike vastava nõusoleku saamata jäämisel ei ole osanikul mitte mingisugust võimalust oma osa võõrandada.

Kui a oleks negatiivne, graafik ei saaks olla pidev joon. Geomeetriline jada ehk geomeetriline progressioon on jada, milles iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis on konstantne. Seda konstanti nimetatakse selle geomeetrilise jada teguriks. Geomeetrilises progressioonis, ehk eksponentsiaalselt kasvab inimeste arv Maakeral, bakterite arv koloonias, haigestunute arv epideemia korralinvestorite arv ja kasumi suurus finantsilises püramiid-skeemis kuni piirangute tekkimisenilõhustunud aatomituumade arv ahelreaktsioonis jne.

Äriseadustiku § lg 3 viimane lause annab oma osa müüa soovivale osanikule õiguse nõuda mõjuval põhjusel teistelt osanikelt osa müümiseks nõusoleku andmist.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla nt osanike vahelised tugevad erimeelsused, mis võivad takistada osaühingu majandustegevuse jätkamist, osaniku majanduslikud raskused, tervislik seisund vms.

Pole välistatud ka muud tungivad ja põhjendatud vajadused. Sellises olukorras tuleb osa müüa soovival osanikul esitada vastav avaldus kohtule. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavalust andma. Seega avalduse kohtu poolt rahuldamise korral asendab vastav kohtuotsus osanike nõusolekut ning osanikud saavad oma osad müüa.

Kas liikme suuruse vaartus

Vastava küsimuse korral kindlasti lähtutakse eelkõige osaühingu huvidest ning osanike pahatahtlik käitumine ei saa takistada teistel osanikel oma osasid võõrandada ilma selleks mõjuva põhjuseta. Kuidas osaühingu lõpetamisel vara teisele osaühingule üle anda? Osanikud soovivad lõpetada olemasoleva osaühingu A tegevuse ja anda üle selle vara kinnisvara teisele osaühingule B.

Ühingute A ja B omanikud on seotud isikud. Tehingu eesmärgiks ei ole Maardeained videoliige suurendamiseks tulu, vaid lihtsalt vara üleandmine. Osaühingu A osanikud ei ole huvitatud jätkamisest ühegi ettevõtte omanikena. Kuidas oleks kõige otstarbekam seda korraldada?

Kas ma saan õigesti aru, et näiteks osaühingu A jagunemine eraldumise teel oleks võimalik ainult viisil, et osaühingu A osanikud saavad osaühingu B osanikeks? Vastus: Esmalt tuleb märkida, et antud kaasuses edasiste toimingute otstarbekuse hindamiseks oleks vaja teada täpsemaid asjaolusid, samuti tuleks selgitada, mida on silmas peetud otstarbekuse all, kas küsimus on ennekõike finants- või ajaressursikaalutlustes.

Esitatud informatsiooni alusel saame märkida järgmist. Varade liikumine ühelt osaühingult teisele on äriseadustiku kohaselt võimalik mitmel moel, sealhulgas toimub varade üleandmine jagunemisel eraldumise teel.

Küll aga tuleb siinkohal arvestada, et eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle äriseadustik § lg 4st et Kas liikme suuruse vaartus üleandev osaühing jääb alles ning eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing äriseadustik § lg 5.

Seega vara üleandmisel eelkirjeldatud viisil jätkub nii osaühingu A tegevus kui ka osanike seotus omandava ühinguga. Osaühingu A lõpetamiseks likvideerimismenetluseta oleks antud vaates sobivam rakendada ühinemist, kuivõrd ühinemise käigus loetakse ühendatav ühing lõppenuks äriseadustik § lg 1.

Küll aga liiguksid sellisel juhul osaühingule B üle nii kogu osaühingu A vara kui ka kohustused osaühingust B saab osaühingu A õigusjärglane ning ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks äriseadustik § lg 5mistõttu ka ühinemisel jätkub osanike seotus osaühinguga B.

Samas on nii osaühingu jagunemise kui ka ühinemise järgselt võimalik osanikel oma osalus ühingus võõrandada seejuures tuleb arvestada, et kasu osaluse võõrandamisest kuulub maksustamisele. Kui osaühing A soovib tegevuse lõpetada ega soovi jätkata osanikena ning küsimus puudutab ainuüksi kinnisvara, mida soovitakse osaühingule B üle anda, on põhimõtteliselt võimalik osaühingu A kinnisvara ka kinkelepinguga osaühingule B üle anda ning seejärel algatada osaühingu A likvideerimismenetlus.

Siinkohal tuleb aga arvestada, et seesuguse Kas liikme suuruse vaartus läbi ei saaks kahjustada võimalike võlausaldajate huvid ega rikutaks osaühingu osakapitali suurusele äriseadustikus seatud nõudeid. Lisaks tuleb arvestada maksuõiguslike aspektidega.

Seega soovitan Teil tulla meie büroosse nõustamisele, et valida kõige sobivam tegevusviis. Kas mul on võimalik ise juhatuse liikme kohalt tagasi astuda kui minu sellekohast avaldust ignoreeritakse? Kuidas astuda juhatusest tagasi, kui teine osapool on vastu? Firmal on üks omanik mitte mina aga kaks juhatuse liiget.

Kas liikme suuruse vaartus

Maksud on makstud ja võlgu ei tohiks olla minu teada. Olen avalduse esitanud aga seda ignoreeritakse. Kas minul on mingi võimalus ise end tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt? Vastus: Vastavalt hetkel kehtivale äriseadustikule § lõige 7 võib juhatuse liige tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile.

Kui teiega on sõlmitud ka juhatuse liikme leping, siis sellele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kokkuvõttes soovitan Teil esitada avaldus osanikele ja teisele juhatuse liikmele, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi. Selle avalduse koopia tuleks saata ka äriregistrile ning paluda viia äriregistrikaart kooskõlla tegeliku olukorraga.